Inimesed võivad sulle mürki pakkuda, aga Sina saad valida, mida sa sisse võtad ja omaks teed!
Inimesed võivad sulle mürki pakkuda, aga Sina saad valida, mida sa sisse võtad ja omaks teed!
Kustutasin täna hommikukohvi kõrvale taas kommentaare stiilis “veel üks hull on hullumajast välja lastud” ja “sul jäid vist rohud täna võtmata” ning avastasin (endalegi üllatuseks), et sellest on saanud automaatne praktika. Midagi sarnast prügi välja viimisele - Sa teed seda igapäevaselt, vahel ülepäeviti ja enamasti ilma emotsionaalse laengu või kahtluseta, et kas seal on midagi olulist või säilitamist väärt.
Veel viis aastat tagasi läksid sellised asjad mulle täiega korda. Kaks aastat tagasi jätsin ma sellised kommentaarid alles - inimesel on ju ikka õigus oma arvamust avaldada või nii. Teinekord panin veel pöidla ja südame ka (täitsa hull, eks - teine toob oma emotsionaalse prügi Sinu õuele ja Sa oled veel tänulik ka). Mis juhtus, oli see, et paljusid inspireeris ka see gramm tähelepanu veelgi toksilisemaks muutuma.
Lool on mitu moraali.
Alustuseks on hea mõista, et suur hulk neid poolanonüümseid netikommentaare ei ole absoluutselt isiklikud. ASI EI OLE SINUS! Need inimesed ei tea Sind!
Osadel neti-trollidest on vaja kogunenud emotsionaalsest pagasist kusagil (vastutustundetult) vabaneda, teised vajavad iga hinna eest tähelepanu (ja kui neile pole muudmoodi seda kunagi pakutud, siis ka selline toksiline ja negatiivne jura on parem kui mitte midagi), kolmandad tahavad kusagilgi end tähtsa, õige ja olulisena tunda (ehk siis ikkagi taandub kõik tähelepanule - “ma olen olemas”, “mul on oma arvamus”, “mul on õigus”…).
Tea, et inimesed, kelle arvamus päriselt loeb ja kellel on Sulle ka edasiviivat või konstruktiivset kriitikat pakkuda, ei ole need, kes poolanonüümselt mürgiseid kommentaare (ilma sisusse või konteksti süvenemata) igasse suunda loobivad! Neil pole selleks ei aega ega tahtmist!
Ja neile, kes on õppinud nõnda tähelepanu saama, ei ole vaja nende käitumismustrit kinnitada. Keegi kusagil teeb seda nagunii (võtab vastu nende pakutud mürgi ning jääb seda lahjendama), aga see ei pea olema Sina!
Hea on MÕISTA (teist ja mis teda seda tegema ajendab ning kui see Sind loksutab, siis on hea aru saada miks), AKTSEPTEERIDA (et mõni inimene ongi selline, tal on omad traumad, teemad ja toimetulekuviisid + olgem ausad, ilma konteksti ja sisusse süvenemata kõlangi ma jumala tihti - eriti Human Design asju jagades - paraja mõistujuttu ajava hulluna) ning siis öelda EI AITÄH teise inimese emotsionaalne jäätmejaam olemisele!
See kehtib muide ka “päriselu trollide” kohta, kes ei taha või ei oska enda sisse kogunenud mürgi, trotsi, kibestumise ja vihaga midagi vastutustundlikku peale hakata.
Päriselt ka - Sa ei saa takistada teist Sulle mürki pakkumast, aga SA EI PEA seda sisse võtma!
Elu on lühike, Sul on parematki teha!