Imagine Dragons’i kontsert - maagia, mis leiab aset, kui autentsus, talent, mitu kümnendit kogemust ja oma ala parimad koos loovad

Ma ei mäleta millal mul viimati tekkis peale mõne ürituse külastamist tunne, et tahaks võtta aja ja jagada mitte üksnes emotsioone, vaid ka kiidusõnu ja tekkinud mõtteid.

Kui Sa käisid ka, siis tead, et see oli hea! Tõeliselt hea! Tegelikult lausa parima kontserdiga, millel ma siiani osalenud olen.

Rääkimata sellest, et Lauluväljak oli silmini täis, piletit täiesti välja müüdud ning mitmed huvilised jäid ka järelturul piletita. Sellist asja kohtab harva! Kui siis ainult Laulupeol või mõnel muul Live Nation Estonia korraldataval sündmusel.

Kuna kontserdil oli kuulda ohtralt nii inglise, soome, kui ka läti keelt, siis võib julgelt oletada, et draakonid tõid Tallinna ka tuhandeid turiste lähiriikidest.

Vaadates täna sotsiaalmeedias ringi, nägin kõikjal üksnes kiidusõnu ja ülevoolavaid emotsioone. Mis tähendab seda, et üritus osutus igas võtmes edukaks - nii esineja, korraldaja, kui ka külastaja jaoks!

Selliseid asju juhtub harva. Eriti praegusel ja parajalt kummalisel ajal.

Igatahes jäin täna juurdlema selle üle, mis siis ikkagi muutis selle kogemuse minu jaoks “PARIMAKS” ja seda veel osaledes üldalal (järelturult soetatud tavapiletiga) - tihkelt keset kõiki neid kümneid tuhandeid inimesi!

Alustuseks, otseloomulikult see, millise energiaga ja kui loomulikult Dan Reynolds oma asja laval teeb.

Sellist asja üleöö - ka suurima sisemise põlemise ja tahtmise juures - ei saa! See, mis tundub pealtvaatajale kaasahaarava ja kerge kahetunnise esinemisena, on ju tegelikult aastatepikkuse järjepideva töö tulemus! Ja seegi on võimalik üksnes siis, kui loomuomane anne, suur sisemine kirg ning vajalikud oskused ja teadmised saavad kokku järjepideva harjutamise ja pikaajalise lavakogemusega. Sellel mehel on x-faktor ja kirg selle vastu mida ta teeb! Ilma selleta sellist massi kaasa haarata, juhtida ja liigutada ei saa!

Fenomeni panustab ka asjaolu, et enamus lugudest on mehe enda (ja/või tema bändikaaslaste ühis-) looming ning ükski neist ei ole juhuslik. Neil on sisu ja sügavust. Mehe emotsioone oli tunda ka eile Lauluväljakul. Ta ei laulnud laulu, vaid pani välja killukese endast ja oma loost. Rahvas tundis ära, samastus ja sai liigutatud.

Kui natuke süveneda Dan’i tausta, siis üsna peagi selgub, et mehe elu pole olnud meelakkumine ning looming andis talle, tema sisemisele “pimedusele” ja kogetud elulistele raskustele väljundi ning aitas tal ka ellu jääda ja terveneda.

Sama looming, mis kunagi kajastas tema seisundit, kogemusi ja andis hääle tema sisemaailmas toimuvale, liigutab, annab lootust ja sütitab täna miljoneid tema fänne üle maailma.

Seda, kas ta suudaks sellise energia ja vahetusega esitada kellegi teise loodud ja kommertslikke laule, ma ei usu. Ja kui suudakski, siis vaevalt need nõnda liigutaksid ja selliseid masse kokku tooksid.

Geniaalsus sünnib pimedusest. Läbi kogetud elulised raskused kasvatavad ja lisavad sügavust. Aga ainult siis, kui need sisemaailma pimedaimatest soppidest leitud teemantid särama lihvida. Mees on korduvalt rõhutanud teraapia tähtsust enda elus ning julgustanud kõiki, kes kannatavad depressiooni all, otsima abi.
See ütleb nii mõndagi.

Ehk siis laval andekas mees, kes leidis endas jõu ja teadlikkuse anda oma kannatustele loov ja maailma liigutav väljund.

Aga kas ainult sellest oleks piisanud nii võimsa ja meeldejääva kontserdielamuse pakkumiseks?

Vaevalt küll.

Siin tulevadki mängu kõik muud väikesed, ent ülimalt olulised tegurid ja nüanssid, mis muudavad ühe kontserdi tõeliseks elamuseks. Alustuseks koht! Ma ei kujuta ette, et näiteks Unibet-is või Arena Rigal oleks see kontsert pooltki nii mõjus olnud. Seega, koha ja keskkonna valik on olulised. Lisaks ilm. Sellega lihtsalt vedas!

Siis ülimalt olulised audio ja video! Nii head, puhast ja kvaliteetset heli (eriti üldalal suure rahvamassi keskel) pole ma Lauluväljakul kunagi varem kogenud. Tabavad, müstilised ja efektsed visuaalid, mehe enda liikumine ning ka näiteks “Take me to beach” laulu ajal publiku keskele rändama läinud hiiglaslikud rannapallid olid täpselt kümnesse!

Kogu korralduslik pool - alustades piletikontrollist ja lõpetades toitlustusega - oli ülihästi läbi mõeldud ja teostatud. Sellise metsiku rahvamassi kohta olid järjekorrad üllatavalt väikesed ning ka hilisem väljumine lausa ootamatult sujuv.

Kohe näha, et Live Nation Estonia tiim teab, kuidas asju hästi teha. Selle ettevõtte eesotsast leiame naise, kellel on kirg, 25 aastat kogemust ja anne, mida on nii töö, kui elu ise aidanud lihvida. Eva Palm - nii inimese, kui promootorina - ja tema lugu on erakordselt inspireerivad.

Ma olen täiesti kindel, et keskmine kontserdikülastaja ei lahka oma kogemust sellisel viisil ega märka neid väikeseid ent ülimalt olulisi detaile ja komponente, mis tegelikult muudavad sündmuse elamuseks.

Kuhu ma aga oma jutuga jõuda tahan on see, et me võime vaid oletada, kui kaua kõiki neid pisikesi detaile lihviti, testiti ja paika sätiti, kui palju töötunde kulutati nii laulude kirjutamisele, nende harjutamisele, hääleseadele, lavalisele liikumisele (ja Dan’i füüsilisest vormist rääkimata), tabavate visuaalide loomisele, kontseptsioonidele, kogu ürituse planeerimisele, lava, heli ja videotehnika üles seadmisele ning kogu toimiva terviku loomisele.

Kaks (okei, koos soojendusega kolm) tundi elamust ning aastaid eeltööd sellise tulemuse saavutamiseks.

See paneb meelelahutuse valdkonda hoopis teise pilguga vaatama ning muuhulgas on siit võimalik nii mõndagi õppida! Sõltumata sellest, mis valdkonnas Sa parasjagu toimetad ning kas oled ettevõtja või töötad kellegi teise heaks.

• Kirg + anne + mitmekülgsed oskused + järjepidev harjutamine = silmapaistev talent!

• Kui talitad kõrgete standardite järgi, siis tee koostööd nendega, kes teevad sama! Kujutad Sa ette, kui selle kontserdi heli eest oleks vastutanud mõni alustav (aga soodne) helitehnik? Kõik oleks hetkega nullitud.

• Ühest oskusest või inimesest suurte ja masse raputavate asjade tegemiseks ei piisa. On vaja mitmekülgset oskuste paletti, mis aitab annet tõeliselt vilunult ja loomulikult väljendada (+ siis eelmainitud partnereid, kes toovad lauale need oskused ja teadmised, mida endal pole ja tegelikult ka pole vaja arendada - lauljana ei ole mõtet helitehnikuks hakata). Imagine Dragons ei ole sooloprojekt. Ja kui olekski, siis Dan’i puhul ei saa ka kuidagi mitmekülgsusest mööda vaadata - tüüp kirjutab laule, mängib erinevaid pille, oskab väga võimsalt oma häält kasutada ning on teinud metsiku töö oma kehaga (ma ei pea silmas ainult füüsilist vormi, vaid ka seda, et sõltumata oma autoimmuunhaigusest liigub mees laval nõnda vabalt ja efektselt). Ja kõike seda on lihvitud mitte aasta või paar, vaid mitu kümnendit!

• X-faktor. Mind on viimasel ajal hakanud huvitama see müstiline ja arusaamatu “x-faktor”, mis muudab mõned inimesed (eriti just lavadel) ülimalt kaasahaaravaks ja atraktiivselt. Sellise massi tähelepanu köitmine ja hoidmine ning nõnda suure publikuga intiimse suhte loomine ei juhtu juhuslikult ning olgem ausad - ka harjutamise või mistahes tehnikate kasutamisega ei ole seda võimalik teha, kui seal taustal ei ole “seda midagi”. “X-faktori” teooriaid on mul mitu, aga üks läbiv komponent on seal taustal kirg! Suur sisemine põlemine ja armastus nii tegevuse enda, kui ka oma publiku vastu! Seda ei saa õppida, arendada ega teeselda. See kas on või seda pole! Siin tuleb mängu ka autentsus, millest nõnda palju räägitakse.

Imagine Dragons’it, 03.06 toimunud kontserti ja erinevaid komponente selles tervikus võikski jääda analüüsima. Ja kui ma tekitasin Sinus huvi, siis võid sellega vabalt iseseisvalt jätkata.

Mida ma aga tahaksin siia lõppu kõlama jätta, on: Imagine Dragons’i kontserdist on palju õppida!

Ja mitte ainult muusikutel või korraldajatel - pigem vastupidi!

Vahel võivad just oma ala tipud hoopis teisest valdkonnast olla parimateks õpetajateks!