KAS KÕIK, MIS PAISTAB VÄGIVALDSENA ON VÄGIVALD?

Räägime korraks vägivallast (õigemini sellest mis on vägivaldne ja mis paistab vägivaldsena)!

Ühest küljest jagan ma oma mõtteid tänu nendele inimestele, kes on mulle viimase nädala jooksul kirjutanud ning väljendanud oma pettumust seoses sellega, et nad poleks kunagi mind vägivaldseks või vägivalda armastavaks inimeseks pidanud (kontekstiks siis the League sündmuselt ja minu enda poksitrennist stoorides jagatud lühivideod).

Teisalt tänu kõigile neile, kes on minuga viimastel päevadel jaganud Eesti staarblogija loodud hoiatavat keskkonda ja innustanud mindki sealt tuttavaid otsima ning infot levitama.

Pinnapealsel vaatlusel tundub vägivald vägivallana, kas pole?

Ühed peksavad ja kuritarvitavad lihtsalt nõrgemaid (valdavalt naisi ja lapsi) ning teised üritavad alistada endaga samaväärset (või tugevamat) vastast. Mõlemal juhul saab küll keegi kannatada, aga need pinnapealselt samaväärsed tegevused EI OLE SAMA!

On tegusid, mida saadavad korda ainult nõrgad ja arad inimesed (need, kes ei suuda ennast, oma emotsioone ega impulsse kontrollida) ning on spordiala (loe: enamus võitluskunstidest), mis juurib sellise vaimse, emotsionaalse ja füüsilise nõrkuse inimesest välja (jätame mõned üksikud erandid praegu kõrvale).

Minu meelest on meil kõigil väga palju õppida meestelt ja naistelt, keda me areenil või ringis näeme ning natuke ka mõningatelt inimestelt, kes on Malluka loodud keskkonda sattunud. Paadunud kurjategijate, vägistajate ja pedofiilide (kelle osas ma siin parem sõna ei võta) hulka on sattunud nimelt ka neid, kes on mingit sotsiaalmeedias levinud videot mõnda avalikku gruppi edasi jaganud või purjuspäi oma elukaaslase kraavi lükanud. Mida siit õppida - mõtle enne kui teed! Eskaleerunud emotsionaalne draama võib panna Su samasse patta kurjategijatega, kelle kohtulahendeid lugedes tekib ka kõige empaatilisemal inimesel tunne, et surmanuhtluse taastamine ei pruugi olla kõige halvem mõte.

Võitluskunstide poolelt on meil aga märksa rohkem õppida!

Eriti nendelt, kelle jaoks on see elukutse, töö või elustiil (mitte lihtsalt ajutine trendikas hobi).

Tegemist on spordiga ja see spordiala nõuab palju enamat, kui lihtsalt head füüsilist vormi või jõudu.

jõudu.

Selle valdkonna tegijatelt on meil nii mõndagi õppida sihikindluse, distsipliini, pühendumise, enesekontrolli, vaimse vastupidavuse arendamise, kaotustest ja tagasilöökidest taastumise, eneseületuse, ootamatusega toime tulemise, julguse ja enesekindluse kohta.

Ma ei tea kuidas Sinuga on, aga mulle mõjuvad sellised inimesed erakordselt inspireerivalt ja mina ei käi ka poksitrennis selleks, et ennast hiljem purju juua ja siis baari tüli norima minna!

See trenn toetab minu enda isiklikku teekonda ning minu jaoks oluliste kvaliteetide arendamist - distsipliini, eneseületust, võimet toime tulla ootamatustega, paremat kontrolli oma keha ja impulssite üle ning otseloomulikult - reaktsioonikiirust ning koordinatsiooni.

Mis siin salata - mulle meeldib ka mõte sellest, et kui mu elutee peaks veel kunagi ristuma mõne nõrga ja ara (minust võibolla suurema ja tugevama ning vägivaldselt meelestatud) inimesega, siis ma ei pea lootma ainult heale õnnele või emotsionaalselt ebastabiilse inimese armule.

Loo moraal: kõik mis paistab vägivaldsena, ei ole sama vägivald! On väga suur erinevus, kas mingi tegu pannakse toime tahtevastaselt (selle suhtes, kes ei ole võimeline ennast kaitsma) või kahe inimese vahel, kes on valinud võitluse ning selleks terve eelneva elu valmistunud!

Kui ühed on ohtlikud endale ja teistele, siis teised võiks julgelt liigitada kategooriasse “kangelased”.